KPI (key performance indicator – tulemuslikkuse mõõdik) on ärianalüütika mõõdik mille kaudu on võimalik hinnata ettevõtte liikumist edu või languse trendijoonel. Tavaliselt ühest mõõdikust ei piisa ning ettevõttel läheb vaja tervet mõõdikute süsteemi, mis hõlmab lisaks finantsnäitajatele ka mitte raamatupidamislikke näitajaid. Samuti on oluline, läbimängida KPI-de omavahelised seosed ning arvutada nende mõju lõpptulemusele ehk kasumlikkusele.
KPI näitajad
Vastavalt tegevusvaldkonnale annavad paljud õpikud KPI-de osas soovituslike näitajaid, kuid teie ettevõttele sobiva KPI-de süsteem saab välja arendada siiski teie enda meeskond. Näiteks ei ole võimalik võrrelda tootmisettevõtte ja jaekaubanduse KPI-sid omavahel, küll aga on võimalik tootmisettevõttele rakendatud traditsioonilisi näitajaid kasutusele võtta kohaliku tootmistegevuse protsesside mõõtmiseks. Maailmapraktika kohaselt töötavad KPI-d võrdselt hästi nii ettevõtete kui avaliku sektori asutuste juhtimisefektiivsuse tõstmisel. Julgustan siinkohal selle teemaga tegelema nii perefirmasid kui miks ka mitte edumeelseid KOV-de valitsejaid.
Väga lühidalt on KPI ehk tulemusikkuse mõõdik:
- seotud ettevõtte eesmärkidega ja strateegiaga
- näitab tegevuste ja protsesside edu või ebaedu
- tõstab otsuste langetamiseks vajaliku infotaset ning võimaldab minna mineviku juhtimisel üle tulevikutegevuste juhtimisele.
- On võimalik tuua selgelt töölauale indikaatorid, mille eesmärgiks on suurema kasumi teenimine.
KPI-ks võib olla kasuminumber, kliendilojaalsuse näitaja või keskmise ostu suurus. Samuti on võimalik leida vastuseid, miks jäi midagi juhtumata. Näiteks miks 6 kuud tagasi regulaarseid oste teinud klient on järsult lõpetanud meiega koostöö või siis miks on toote rentaablused klientide lõikes erinevad? Samuti oleme kokku puutunud juhtumitega kui kogu kliendiregistris olevatest klientidest tegeleb müügiosakond vaid 20% klientidega. Samasuguse analoogi saame tuua toodete osas kui kogu toote sortimendist on aktiivses müügis vaid 30%.
Miks määrata KPI-sid?
Võtmenäidukud on eelkõige selleks, et mõõta ettevõtte edukust ning hinnata progressi seatud eesmärkide suunas. Kui mõõdikud on valitud, on võimalik hinnata, milline strateegia töötab ja milline mitte. Ka muudatuste puhul saavad mõõdikud selgitada, kas olukord pigem paranes või hoopis halvenes. Just põhjustagajärg seoste leidmine edasise arengu nimel on ärianalüüsi nurgakiviks.
Millega alustada?
Kogu hästi struktureeritud ärianalüütika saab aluse ettevõtte eesmärkidest ja strateegiast. Enne kui me jõuame strateegiani julgen ma teile siinkohal soovitada, et hakake koheselt koguma kõikvõimalikke ja võimatuid andmeid ettevõtte sees. Tänapäevased majandustarkvarad on võimsad ning tavaliselt kasutame me ära nende võimalikust potentsiaalist vaid poole kui sedagi. Kui ühel hetkel oleme jõudnud eesmärkide osas selgete sihtide seadmiseni on meil olemas juba tugev finantsbaas, mille peale ärianalüütikat ehitama hakata.
Näiteks teenuse müügiga tegelev ettevõtte seab konkreetne ülesanne, et kasvatada teenuse müüki 15% ja saavutada 10%-ne puhaskasum. Sellele vastavad näitajad on kuine müügitulu eurodes näiteks 20 000 € ja 2000€ kasumit. Seejärel tuleb läbi mõelda tegevused ning määrata tegevustele mõõdikud ehk mida tehes püstitatud eesmärk (teenida 20 000€) saavutada. Selle näite puhul võivad tegevusmõõdikuteks olla väljasaadetud müügipakkumiste arv võrreldes realiseerunud müügipakkumuste arvuga. Kampaaniale tehtud kulutused võrrelduna käibe kasvuga. Mõõdetavate tegevuste väljatöötamisel ja näidikute valimisel on suur roll finantsala spetsialistidel, kellel on oskused analüüsida finantsnäitajaid ning kes suudavad meeskonnas välja pakkuda eesmärgipärased KPI-d.