2024. aasta majandusaasta aruannete koostamine on täies hoos. Oluline on pingutada, et aruanne jätaks ettevõttest hea mulje, sest alates 2022. aasta lõpust on majandusaasta aruanded e-äriregistris kõigile tasuta kättesaadavad. Tänu sellele on aruannetele tekkinud palju uusi lugejaid: kliendid, tarnijad, koostööpartnerid ja ka töötajad – kõigil on võimalus tutvuda teie ettevõtte tausta ja finantsnäitajatega.
Raamatupidajatel ja juhatuse liikmetel on kindlasti võimalusi, kuidas muuta majandusaasta aruanne huvitavamaks, sisukamaks ja ka ilusamaks – ka see on üks ettevõtte visiitkaarte. Miks mitte lisada tegevusaruandesse fotosid või tiitellehele logo – kõik see on võimalik.
Majandusaastaaruande koostamisel on oluline järgida Eesti finantsaruandluse standardeid. Audiitorite peamine ülesanne on kontrollida aruande vastavust kehtivatele aruandlusstandarditele. Korrektne planeerimine ja teadlikkus tagavad, et aruande koostamine ja audiitorkontroll on meeldiv koostööprotsess ning et olulisi puudusi aruandluses ei esine.
Aastaaruanne kui ettevõtte visiitkaart
- Tegevusaruannete kohustuslikud osad on sätestatud raamatupidamisseaduses (§24, §31).
- Põhiaruannete ridadel esitatakse viited täpsustavatele lisadele.
- Arvestuspõhimõtted – ei ole vaja EFS-i ümber kirjutada vaid tuua välja oluline info arvestuspõhimõtete osas, mida on majandusarvestuses rakendatud. Eriti oluline on tuua välja meetodi valik olukordades, kus on võimalik valida mitme erineva meetodi vahel.
- Lisad – Lisad tuleb koostada kõigi oluliste kirjete kohta ning avalikustatavat informatsiooni käsitleb RTJ 15:
- Näiteks tuleks vältida olukorda, kus ärikulude (5000 eurot) kohta on lisa, kuid tegevuskulude (100 000 eurot) kohta mitte.
- Tegevuskulude osas on soovitatav esitada info tegevusgruppide lõikes, mitte ainult raamatupidamise analüütika tasandil. Tuleks vältida olukorda, kus kategooria „muud” hõlmab liiga suurt osa kuludest.
- Kõik tingimuslikud kohustused ja ettevõtte tavapärasest äritegevusest väljapoole jääv tuleb selgelt kajastada.
Aastaaruande peab andma ülevaate, millega ettevõte tegeleb ja millega tulu teenib.
Majandusaasta aruande eesmärk on anda ülevaade ettevõttest ning selle finantsseisundist ja finantstulemusest. Väiksemate ettevõtete aruannetest on tihtipeale keeruline aru saada, millega ettevõte tegeleb, mis on tuluallikad ja millised on kulud. Ka bilansis kajastatavad varad ja kohustised võivad jääda ebaselgeks. Sellised aruandes suurt usaldust kindlasti ei tekita ning pigem tekib küsimus, kas ettevõte soovib midagi varjata.
Järgnevalt toome välja mõned tingimused, millele usaldusväärsust tekitav majandusaasta aruanne peaks enamasti vastama:
- Tegevusaruanne on piisavalt põhjalik, et oluline info ettevõtte, aruandeaasta tegevuse ja tulevikuplaanide kohta on avaldatud.
- Põhiaruannete olulise summaga kirjete kohta on esitatud lisad koos asjakohase täpsustava infoga – tihti on näha aruandeid, kus on olemas lisad mõne väiksema summaga rea kohta, kuid palju suurema summa kohta täiendav info puudub, mis ei ole just parim praktika.
- Arvestuspõhimõtete lisas esitatud info katab kõik olulised bilansi- ja kasumiaruande kirjed – erilist tähelepanu tuleb pöörata nendele põhimõtetele, mille osas on võimalik teha valikuid. Näiteks kinnisvarainvesteeringute või finantsinvesteeringute kajastamise, varude kuluks kandmise või valmidusastme määramise meetodid.
- Ettevõtet oluliselt mõjutavate tavapärasest erinevate sündmuste mõju on lisades täpsustatud. Näiteks äriühendused, ühinemised, jagunemised, kapitali suurendamised jms.
Nende tingimuste täitmine annab ülevaate ettevõtte tegevusest ja annab kindluse, et ettevõte on jätkuvalt tegutsev.