Kuna hetkel Eesti finantsaruandluse standardid ei reguleeri krüptoinvesteeringute kajastamist raamatupidamises, siis tuleks lähtuda rahvusvahelistes finantsaruandluse standardites (IFRS) kirjeldatud põhimõtetest. Mida täpsemalt silmas pidada?


Krüptoraha rahasüsteemi olulisemateks tunnusjoonteks on matemaatilistel alustel üles ehitatud turvalisus, detsentraliseeritud isereguleeruv ning vastavalt kasutajate käitumisele muutuv maksete süsteem ning peer-to-peer (P2P) võrgu läbipaistvus. Erinevalt valitsuse poolt emiteeritud rahast, mille käibel olevat kogust saab vajadusel muuta, on krüptorahade puhul tegemist deflatsioonivaba rahaga. Krüptovaluutas on võimalik teatud kaupmeeste juures tasuda kaupade ja teenuste eest. Näiteks aktsepteerivad krüptovaluutat maksevahendina mitmed väiksemad kodu- ja välismaised veebipoed. Interneti valuutavahetustes on samuti krüptoraha võimalik vahetada erinevate valuutade vastu.

Krüptovaluuta kajastamine raamatupidamises

Seadusandluses on krüptoraha valdavalt veel reguleerimata mõiste. Siiski hakkab maailma tasandil välja kujunema juba teatud praktika.
Üks võimalus oleks kajastada krüptovaluutat raamatupidamises kui finantsinvesteeringut. IAS 32 (Finantsinstrumendid) järgi on finantsinstrument leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument. Kuna krüptovaluuta ei kujuta endast lepingulist õigust saada finantsvara, siis kajastamine finantsinstrumendina ei oleks õigustatud.
Järgmine võimalus võiks olla krüptovaluuta kajastamine raha kirjel, arvestades asjaolu, et krüptovaluuta näol on tegemist likviidse vahendiga, mida saab igal ajahetkel vahetada klassikalise valuuta vastu ning mille eest saab osta ka kaupu ja teenuseid. IAS 7 (Rahavoogude aruanded) defineerib raha kui raha kassas ja pangas ning nõudmiseni hoiused, krüptoraha see definitsioon ei hõlma. Lisaks peab vastavalt IAS 7-le valuuta olema ringlusesse lastud keskpanga poolt, seega kajastamine rahana ei oleks õigustatud, kuna need ei ole väljastatud ühegi keskpanga poolt. Samuti on vastuargumendina rahana kajastamisele toodud krüptovaluuta väärtuse väga suurt kõikumist.
Praktikas lähtutakse krüptovaluuta kajastamisel pigem IAS-st 2 (Varud). Põhjuseks, et tegemist on likviidse varaga, mis ei ole küll raha, kuid tõenäoliselt käibib see vara siiski ettevõtte tavapärase äritsükli käigus. IAS 2 järgi kajastatakse varud soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Samas annab IAS 2 reguleeritud turul kaubeldavate varude vahendajatele ja maakleritele võimaluse kajastada varusid õiglases väärtuses miinus müügikulutused, muutustega läbi kasumiaruande, mis on seni ka krüptovaluuta puhul enim kasutust leidnud arvestuspõhimõte.
Raamatupidamise aastaaruande arvestuspõhimõtteid kirjeldavas lisas tuleks kindlasti avalikustada, milline on krüptovaluuta kajastamise arvestuspõhimõte, missuguse reguleeritud turu hindades on krüptovaluutad bilansis kajastatud ning millisel kasumiaruande kirjel kajastatakse õiglase väärtuse muutusest tekkinud kasumit ja kahjumit.

Lähiajal on oodata täpsemaid juhiseid krüptovaluuta kajastamiseks ka Raamatupidamise Toimkonna poolt.

Koostas: EFTA Accounting OÜ


Võtke ühendust

Veel teenuseid